1. Laps läheb sügisel esimest korda lasteaeda. Kuidas peaksime valmistuma?

Valmistumiseks on variante mitmeid. Võib kaaluda näiteks lapsele hoidja võtmist, et tal tekiks turvatunne ka siis, kui ta on perest eemal. Samuti on hea tekitada lapsele kindel rutiin nii ärkamise kui ka uneaja osas. Võimalusel uurida, millal toimub magamaminek tulevases lasteaias ning proovida kodus lõunauni samale ajale sättida. Avalikud mänguväljakud on head kohad selleks, et last teiste lastega mängima ja tutvuma harjutada (viisakusreeglid, mänguasjade jagamine, füüsiline kontakt jne). Lapsega võib käia lasteaiast mööda ning talle jutustada, millega on tegu ning mainida, et peagi hakkab ka tema seal käima.

2. Mida peaksin lasteaeda harjutamisel silmas pidama?

Kui laps alles alustab lasteaiateed, tasub kindlasti olla kannatlik. Kuigi enamasti kohanevad lapsed tänu kindlale rutiinile ja oma ala spetsialistidele kiirelt, võib juhtuda, et mõni laps vajab kohanemiseks rohkem aega. Alguses on soovitatav harjutada last lasteaeda vaid paari tunni kaupa. Kui tundub, et sellega enam tõrkeid ei teki, võib proovida jätta last ka lõunaunele. Nii nagu täiskasvanud väsivad reedeks töönädalast ära, teevad seda ka lapsed, sest viibivad lasteaias tihti kauem kui vanemad tööl. Selleks, et ennetada pahurat ja väsinud last nädala lõpuks, tasub võimalusel lapsele teha puhkepäevi või käia lasteaias vahelduva graafikuga (pikemad ja lühemad päevad). Lapse lasteaeda harjutamisel tasub arvestada ka sellega, et lapse tujud on kõikuvad - vahel läheb ta lasteaeda naeratus näol, aga teinekord väga nutuselt. Viimastel puhkudel ei tasu karta last aeda jätta, kuna tihti pärast lapsevanema lahkumist muutub laps koheselt rõõmsaks, sest saab sõpradega mängima või lihtsalt õpetaja tiiva alla. :) Enamasti on see vaid hetke emotsioon vanema lahkumisel.

3. Laps läheb sügisel lasteaeda tagasi, kas saaksime midagi kodus teha, et lasteaeda tagasiminek sujuvalt kulgeks?

Laps, kellel on juba varasem lasteaia kogemus, ei vaja üleliia ettevalmistust. Mõistlik oleks talle tekitada hea unerutiin nii öösel kui ka päeval, mis aitab lasteaeda naastes olla heas rütmis. Kasuks tuleb mänguväljakutel käimine, kus laps saab omavanustega mängida ja harjutada sotsiaalseid oskuseid. Kodus saab vanem lasta lapsel olla iseseisev näiteks riiete valimisel ja riietumisel, potil käimisel, söömisel jne. Kodus lapse eneseteenindusoskustele tähelepanu pööramine aitab tõsta ka lapse enesekindlust lasteaias endaga toimetulekul.

4. Laps läheb sügisel sõime, aga ei käi veel ise potil. Kas see on okei?

Laste areng on väga erinev ning sõime tulles ei pea lapsed veel kõike oskama. Laps, kes ise veel potil ei käi, harjub enamasti paari nädalaga seda tegema. Lasteaias tekib rutiin, mis potil käimist soosib. Sellele aitavad kaasa ka teised lapsed, kes juba potil käivad. Lapsed õpivad eneseteenindusoskused üpriski kiiresti teiste laste eeskujul. Üldiselt võiks kodus potitreeninguga enne sõime tulekut siiski algust teha, et see lapse jaoks päris ehmatav ei oleks.

5. Muretsen lapse lõunaune pärast. Kodus jääb suure vaevaga magama. Kuidas ta veel teiste laste seas uinub.

Muretsemiseks põhjust ei ole. Lasteaias on koduga võrreldes lapse jaoks üpriski erinev keskkond. Lasteaed väsitab lapsi paratamatult rohkem, kuna seal on mitmekesisem päevakava ning suurem müratase. Lõunaune ajaks on tihti üle poolte lastest täitsa väsinud ja uinuvad nö vabatahtlikult, et jaksaks ikka õhtul jälle mängida. Need, kes kohe ei uinu, saavad rahulikult lihtsalt pikutada. Mõnes lasteaias on võimalik sel ajal ka näiteks joonistada, raamatut lugeda või teha muid tegevusi, kuid see sõltub paljuski lasteaia võimalustest. Tihti lapsed, kes kodus päeval pigem magada ei taha, teevad seda lasteaias meeleldi. 

6. Laps on pirtsakas sööja. Kas lasteaeda tohib ka enda toitu kaasa võtta?

Üldiselt on lasteaias väga head toidud ning menüü on koostatud spetsialistide poolt, pakkudes lapsele täisväärtuslikku toitu, mis toetab tema kasvamist ja arengut. Laps, kes kodus on toitudega valiv, võib vanema üllatuseks lasteaias väga kenasti süüa. Seda mõjutab nii tempokas päevakava, sest laps vajab sööki energiavarude täitmiseks kui ka sõbra eeskuju, kes lasteaias meeleldi sööb. Lapsevanem, kelle lapsele on arsti poolt väljastatud dokument toiduallergia või -talumatuse kohta, saab eraldi lasteaiaga kokku leppida, kuidas toimub tema lapse toitlustamine.

7. Mida peaksin lasteaeda kaasa pakkima?

See on igas lasteaias etteantud nimekiri ning võib varieeruda. Üldiselt peaks lapsel olema lasteaias vahetusjalanõud, vahetusriided, vahetusaluspesu, õueriided vastavalt ilmale (sh alati müts, tossud kui ka kummikud), võimlemisriided ning uneriided. Kõikidele laste riietele ja jalanõudele tuleks sisse kirjutada lapse nimi. Lisaks võiks kapis olla kamm, pikemate juuste puhul patsikumm, salvrätikud, niisked salvrätikud ning veepudel.

Lastele riiete soetamisel tasub jälgida, et laps oskaks ja saaks need riided endale ise selga. Näiteks tossud võiks olla krõpsude või kummiga, kui laps veel ise paelu ei seo. Kinnasteks sobiksid pigem käpikud, kui laps sõrmikuid veel kätte ei oska panna. Püksid võiksid olla pigem kummiga, kui laps ei oska pükstel sõlme teha jne.

8. Kas lasteaeda tohib enda mänguasju kaasa võtta?

See on igas lasteaias varieeruv ning tuleks kooskõlastada rühmaõpetajaga.

9. Laps on varem käinud hoius ning nüüd läheb esimest korda sõime. Mida peaksin teadma?

See on alati positiivne, kui laps on enne sõime juba varasemalt kuskil hoius käinud ning saanud veidi harjuda kodust eemaloleku ja kindla rutiiniga. Samas peab olema valmis, et laps, kes alustab uues keskkonnas, ei pruugi nii kiiresti muutustega toime tulla. Rutiin võib olla pisut teine, õpetajatega harjumine võib aega võtta jne. Soovitatav on alustada rahulikult, nii nagu ka teised uued lapsed, ning olla valmis, et laps kohe esimesel päeval magama ei jää. Soovitav on anda talle näiteks kaks nädalat kohanemiseks lühemate päevade näol.

10. Kas last võib lasteaeda viia ka keset päeva?

See on igas lasteaias erinev, kuidas selles osas kokkulepped tehakse. Üldiselt on soovitatav viia laps kohale hommikusöögi ajaks, et siis edasine päevarutiin oleks lastel ühtne ning aitaks seeläbi ka õpetajatel töötegemist paremini planeerida. Näiteks kunstitegevust läbi viies või õppetegevusi tehes on hea, kui lapsed on korraga olemas.

11. Laps ütleb, et ei taha lasteaeda minna. Mis võivad olla selle põhjused?

See, kui laps räägib oma tunnetest, on väga hea. Lapsevanemal tasubki erinevate küsimuste abil jõuda tuumani, mis lapses vastumeelsust tekitab. Kindlasti tasub teha koostööd õpetajatega ning rääkida lapse murest ka neile. Vahel on vastumeelsus tingitud sellest, et laps vajab puhkust ning tehes talle puhkepäeva, võib mure juba järgmiseks päevaks unustatud olla. Kui probleem tundub tõsisem, siis paluda õpetajal jälgida lapse käitumist ja üldist olekut lasteaias. Enamasti on koostöös õpetajaga võimalik kõik probleemid ja mured lahendada.