Kommenteeri

Mängu kaudu õppimine

Kõik vanemad tahavad, et nende laps oleks tark, tubli ja edukas. Kuidas aga tagada, et lapsel tekiks huvi ise õppida ja maailma enda ümber avastada? Mitmed spetsialistid leiavad, et vastuseks on mänguline lähenemine ehk õppimine mängu kaudu. Vaatamegi allpool lähemalt, milliseid uuringuid on sel teemal läbi viidud ja mis nende tulemused näitavad.

Harvardi teadlased (Harvard University: Center of the Developing Child) leiavad, et mängimine toetab laste aju arengut olulisel määral ning aitab neil tulevikus raskustega paremini toime tulla. Mängimine aitab luua lõbusa keskkonna ja atmosfääri isegi siis, kui mängus tuleb ületada keerulisi takistusi ja lahendada probleeme. Mängides tekkinud suhtlus aitab luua suhteid mängukaaslastega, olles selleks siis lapsevanemad, pereliikmed või väikesed sõbrad. Mäng aitab ka õppida toime tulema ebakindluse ja teadmatusega, mis elus võivad ette tulla. [1]

Vanemate jaoks võib mängimine tunduda lihtsalt aegaviitva ja lõbusa tegevusena, aga tegelikult on lastega koos mängimisel väga suur roll laste arengul. Vanemad, kes oma lastega mängivad, aitavad neil arendada sotsiaalseid, emotsionaalseid, kognitiivseid ja keelelisi oskusi. Eeskuju näidates saavad vanemad lapsi õpetada viisil, mil õed-vennad ja eakaaslased ei saa. Seega peaks vanemate ja laste vaheline mäng olema osa igapäevarutiinist.[2]

2019. aastal viidi Inglismaal läbi katse, kus 5-aastastel lastel paluti lahendada tüüpilisi mängulisi kujundite sorteerimise ülesandeid. Uuringus oli neli testgruppi: passiivse vaatleva juhendaja, aktiivselt osaleva juhendaja, läbi ekraani vaatleva juhendaja ja läbi ekraani juhendava õpetajaga grupp. Selgus, et õpetaja või vanema juuresolek, hoolimata sellest, kas see oli passiivne või aktiivne, aitas lastel keerulisemad kujundid paremini selgeks saada. Läbi ekraani juures olnud õpetaja aktiivsus uute teadmiste omandamisel rolli ei mänginud. [3]

Väikesed lapsed õpivad peaaegu kõigest, mis nende ümber toimub. Kasvades õpivad nad suhete kaudu oma vanematega. Sealt edasi saavad vanemad aidata lapsel arendada loovust ja leida asju, mille vastu lapsed ise huvi tunnevad. Just see ongi üks mängu definitsioone: mäng on see, mis lapsed ja noored teevad, kui juhinduvad enda ideedest ja huvidest omal viisil ja põhjustel. Seega on oluline veeta koos lapsega aega ja pöörata tähelepanu nendele tegevustele, mille vastu lapsed ise huvi tunnevad. Just nii saab aidata kaasa lapse täisväärtuslikule emotsionaalsele ja sotsiaalsele arengule.


[1]https://developingchild.harvard.edu/resources/play-in-early-childhood-the-role-of-play-in-any-setting/

[2] Journal of Pediatric Health Care, Mary MargaretGottesman

Volume 13, Issue 5, September–October 1999, Pages 259-262

[3]Trends in Neuroscience and Education, KatarzynaKostyrka-Allchorne et al

Volume 17, December 2019, 100114



Lisa kommentaar

Email again: