Kommenteeri

Nutiseadmete mõju aju arengule

Laste ajud tahavad pidevat sisendit ja väljakutset -  seega hakkab neil kiiresti igav. Lapsevanema kohustuste nimekiri on lõputu - lastega tegelemise asemel on nii lihtne ja kiire nad mõne ekraani ette naelutada. See on inimlik ja igati mõistetav. Kuid milline mõju võib olla nutiseadmetel lapse arengule?

Erinevad tehnoloogiad, sh nutiseadmed, arenevad väga kiiresti ning tihti võivad teaduspõhised uuringud nende kohta maha jääda. Seega on keeruline leida sajaprotsendilist tõde nutiseadmete mõjust laste arengule. (*4) Küll aga viitavad selles artiklis kasutatud allikad peamiselt sellele, et varases eas võiks nutiseadmeid pigem vältida.

Neuroteadlane Jaan Aru selgitab, et ajus on kaks osa. Üks - loovam osa - paneb põnevaid ideid kokku, teine osa aga kontrollib, mida esimene teeb. Teine osa on vanem ja paneb paika inimese motivatsioonisüsteemi. Nutiseadmed muudavad motivatsioonisüsteemi fundamentaalselt. Kui tavaliselt keskendub teine aju osa otsingutele, mis teemad ja tegevused last huvitavad, siis nutiseadmetega muutub teise osa ülesandeks mõelda välja, milliseid järgmisi rakendusi, lehekülgi külastada ja mis mänge seadmes mängida. (*1) Nutiseadmed võivad seega muuta muud tegevused lapse jaoks igavaks. Selleks, et esimene aju osa saaks parimal viisil areneda ja laps saaks leida end paeluvad valdkonnad, arendada oma loovust ning ise uuenduslike ideede peale tulla, ei tohi tema motivatsioonisüsteemi nutiseadmetega ära rikkuda.

Jaan Aru lisab, et nutiseadmed on võrreldavad narkootikumidega, sest tekitavad sõltuvust. Lastel ei ole kontrollimehhanismid veel välja arenenud ning seetõttu on seadmed nende jaoks veelgi ohtlikumad. Isegi täiskasvanutel, kellel on kontrolliga seotud aju osad välja arenenud, on keeruline telefonist eemale hoida. Kujutage ette, kui raske on see veel laste jaoks, kellel vastavad aju osad on alles arenemisjärgus. (*1)

Aju arenguks on oluline ka piisav uni. Brighami ja naistehaigla uuringus leiti, et nutiseadmetelt peegelduv sinine valgus häirib unetsükleid ja melatoniini hormooni eritust. (*2) Liigne nutiseadmete kasutus pärsib ka REM und, mis on oluline päeval kogutud info töötlemiseks ja salvestamiseks. (*3) Seega päeval omandatud teadmiste kinnistamiseks tuleb piisavalt magada ja puhata, nutiseadmete kasutamine võib aga vähendada nii uneaega kui ka -kvaliteeti.

Üks levinumaid argumente, miks lastele varakult nutiseadmed kätte antakse, on arvamus, et muidu jäävad nad tehnoloogiast maha ja ei omanda elus läbilöömiseks vajalikke oskusi piisavalt vara. Jaan Aru on veendunud, et lapsed ei jää maha, sest nad õpivad kiiresti, lisaks arenevad ka tehnoloogiad pidevalt ja selleks hetkeks, kui oleks mõistlik lapsele nutiseadmeid tutvustada, on tõenäoliselt juba uued tehnoloogiad kasutusel. Ta lisab, et uued ideed tulevad ajust, mitte nutiseadmest ja lapsed peavad esmalt õppima, kuidas oma aju kasutada. Ta lisab, et mida aju vajab ja tahab, on kaks eri asja - aju vajab mitmekesist sisendit, aga ei vaja nutiseadet. Kui motivatsioonikeskus ei ole leidnud oma asja, siis nutiseade blokeerib selle leidmist. (*1)

Väiksesed lapsed ei pruugi eristada fantaasia- ja pärismaailma. Samuti on leitud, et alla 30 kuu vanused lapsed ei suuda ekraanidelt saadavat infot reaalsesse maailma piisavalt hästi tõlgendada. DeLoache viis läbi katse, kus oli ekraanile kujutatud tuba ning ekraanil peideti üks ese tuppa ära. Kui lapsed viidi reaalsesse tuppa, mis nägi välja samasugune nagu ekraanil, siis ei suutnud nad mänguasja toast üles leida. (*5) Sellest võis järeldada, et nii noorte laste aju ei suuda ekraanilt saadavat informatsiooni piisavalt töödelda.

Selleks, et lapse aju arengut toetada, tuleks talle pakkuda võimalikult palju erinevaid tegevusi, mis ei ole ekraanidega seotud. Näiteks rollimängud, joonistamine, meisterdamine jms. Hea oleks ka paika panna nutiseadmete kasutamise reeglid - mitu minutit/korda päevas nutiseadmeid võib kasutada, mitu tundi enne magamaminekut ühtegi ekraani ei vaadata, ühised söögiajad nutiseadmevabad jne. Oluline on, et kõik perekonnaliikmed reeglitest kinni peaksid, sest lapsed võtavad kergesti üle oma vanemate harjumusi ja käitumismustreid (*6).


*Viidatud allikad
  1. https://www.pealinn.ee/tagid/koik/neuroteadlane-jaan-aru-nutiseadmed-piiravad-lapse-ajupotentsiaali-n261741
  2. https://www.brighamandwomens.org/about-bwh/newsroom/press-realeases-detail?id=1962
  3. https://hms.harvard.edu(news/screen-time-brain
  4. https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fpsyg.2016.01078/full
  5. https://journals.sagepub.com/doi/10.1177/0956797610384145
  6. https://www.annualreviews.org/doi/full/10.1146/annurev-devpsych-060320-095612#_i22

Lisa kommentaar

Email again: